Avatud rohekeskond

Probleem tekkis emotsionaalse kartusega, et äkki inimesed hakkavad reostama joogivee reservuaarina kasutatavat Ülemiste järve. 2013 a septembris külastas Eesti delegatsioon AS Tallinna Vesi emaettevõtet UK-s, et näha oma silmaga joogivee reservuaarina kasutatavate pinnaveekogude kaitsmist Ühendkuningriigis. Kuigi nähtu oli julgustav siis hirmud Eestis säilisid.
2014 a kevadel arutas Riigikogu keskkonnakomisjon Ülemiste järvega seotud riske ning külastas ka Ülemiste veepuhastusjaama. Arutelu tulemusena hinnati järve ohustavateks teguriteks lennukid, autod ja pahatahtliku tegevuse oht kanali suublas. Ülemiste järve lõunakaldale rajataval promenaadil jalutav inimene ei ohustaks kuidagi joogivett.
Riigikogu liige Tõnis Kõiv esitas 2014 a detsembris veeseaduse muutmise eelnõu, mis andis Vabariigi Valitsusele võimaluse lubada promenaadi rajamist Ülemiste lõunakaldale. Kahjuks ei jõutud eelnõud vastu võtta ja see kukkus 2015 a märtsivalimiste järel menetlusest välja.
2015 a aprillis sõlmiti koostöölepe Tallinna linna ja Rae valla vahel kaugemas perspektiivis terviseraja rajamiseks ümber Ülemiste järve ja lühemas perspektiivis kergliiklustee ehitamiseks Vana-Tartu maantee äärde.
2015 a juulis sõlmiti koostöölepe Rae valla ja kuue ettevõtte vahel Ülemiste promenaadi eelprojekti ja visualiseeringu tellimiseks arhitekt Kersti Lootuselt. Käesolev visualiseering ongi valminud eelnimetatud leppe alusel ja on suunatud teadvustama Ülemiste promenaadi ideed ja olema abiks promenaadi rajamiseks rahastuse leidmisel.

Käesoleva eskiisprojektiga on kavandatud rajada jalutamiseks promenaad ja loodusrada Ülemiste järve kõrval asuvale Kurna tehismärgalale ja selle kaldale. Kujunduse inspiratsiooniallikaks on olemasolev väga mitmekesine ja kaunis loodusmaastik, millesse proovitakse võimalikult vähe sekkuda, kuid samas kavandada vajalik infrastruktuur ja rajatised loodusega tutvumiseks. Rada kulgeb läbi mitmete erinevate koosluste tutvustades oma teel nii taimi kui ka loomi ja märgala ja järvega seonduvat joogivee tootmise protsessi. Olemuselt on tee mõeldud eelkõige jalutajale, olles põhiosas lai, ümbritsevast maastikust kõrgemale tõstetud puittee. Samas on metsa vahele kavandatud ka pigem tervisesportlastele mõeldud koorepurukattega teeosa spordi- ja mänguseadmete platsidega. Kulgejale eksponeeritakse maastikku, nii nagu see on - minnes kohati üle lageda heinamaa, läbi metsa, soo või võsa, mis ajuti tekitavad kitsal džunglirajal uitamise meeleolu ja siis jälle laial promenaadil jalutamise tunde. Loodukseskkond muutub kättesaadavaks ja tarbitavaks neile, kes lihtsal metsarajal hästi liikuda ei saa- lapsevankritega vanemad, eakamad inimesed ja ratastooli kasutajad. Enam ei pea hoolitsema, et jalga saaks matkasaapad või jooksujalatsid, võib minna ka tänavakingades. Raja põhiliseks huvipunktiks on vaatetorn, millest avaneb vaade Ülemiste järvele ja Tallinna siluetile. Lisaks on ette nähtud mitmeid erinevaid märgala peale välja sirutuvaid puhkekohti ja metsa vahel asuvaid piknikuplatse, kus on vajalik inventar puhkamiseks. Terve rada ja puhkekohad varustatakse keskkonnaalaste infostendidega. Teekond on varieeruv ja kavandatud mitmeharulisena, et iga liikuja saaks valida endale sobiva marsruudi ja tee pikkuse.